TIST Kenya Newsletter - November 2021

Newsletter PDF (Large File!)
Newsletter Content

Newsletter November 2021 Mazingira Bora TIST is an innovative, time - tested, afforestation program led by the participants.

Published by TIST-Kenya. Web: www.tist.org Email: martinweru@tist.org Tel: 0722 - 846 501 Boiman GOCC: Taking Higher Responsibility in protecting our Trees.

Meet Sarah Kathambi Kimathi, a TIST Conservation Farming Champion. Page 3 TIST Prepares to pay Small Groups Profit Sharing and Pre-payments. Page 4 Inside: Newsletter November 2021 Mazingira Bora TIST is an innovative, time - tested, afforestation program led by the participants. Not for sale www .tist.org English Version Njuthine Cluster meeting on 25/10/2021. Attendance 64 members. Next meeting will be held on 29/11/2021. ENGLISH VERSION 2 B oiman GOCC Group of Cluster Council (GOCC) is in Nyandarua county near Nyahururu town. We border LaikipiaCounty to the north and Nakuru county to the west. We are in a high altitude of 2698m above the sea level! We learnt about TIST in early 2012.

Immediately, farmers started joining together in Small Groups. So far, we have three (3) Clusters as follows; 1) Boiman TIST Cluster with 42 groups and 102, 963 quantified trees. 2) Finley TISTCluster with 36 groups and 73, 605quantified trees. 3) Ngano TIST Cluster with 51 groups and 157, 052 quantified trees. Top indigenous trees planted by majority of our farmers includeMutarakwa (Red cedar), Muchorui, Mugaita (California pepper),Mutamaiyu (Olive),Mukeu, Mukorobothi (red sandal wood) among others Top Exotic trees includeCypress, Pine, Gravelliawhile fruit trees common in our area are pears,plums, oranges, lemon etc. We admit the twin issues of Climate Change and Deforestation is slowly clipping into our area. We have noted our area is becoming warmer. As a result, streams are drying up, new pests are coming into our farms.This is as a result of long practiced farming system where fields were cleared of trees to pave way for mono crops such as maize and wheat. Today, weather patterns have become inconsistent,

unpredictable and unreliable. We have realized we cannot continue doing the same things season after season and expect different results. We have talked and discussed in length on things that we must change. For instance, we have agreed that Agroforestry is the way to go. We should begin mixing trees with crops in order to enhance resilience of our food crops. Farmers who are practicing agroforestry are getting better yields. We are also worried over high prevalence in tree cutting for timber. Since the Government banned tree logging from the public forests, timber buyers shifted to seeking their source from our farms. Because individual farmers have right over their trees, we see this problem a little complex. We feel we must do something about it, but we don’t know how. We came up with an idea that we form a Taskforce to look into this matter. Our Conditions of Satisfaction (COS) in this Taskforce is as follows: 

1. We will be completely satisfied when every Small Group member in our Clusters understand the implications of clear cutting and how it aids in spreading of Climate Change effects. 2. We will be completely satisfied when every Small Group member in our Clusters understand the implications of clear cutting and how it hurts other TIST Farmers and their Carbon Business. 3. We will be completely satisfied when every Small Group member in our Clusters says,“I now understand why Ishould keep our trees alive for 30 and more years.” 4. We will be completely satisfied when every Small Group member in our Clusters says,“I now understand that I can sustainably harvest my trees (5% of our Group’s total trees when those trees are 10 years or older) and still participate fully in carbon business. This Taskforce is composed of 15 Leaders from all the Three (3) Clusters forming our GOCC. We welcome your ideas, suggestions on how we can accomplish our Conditions of Satisfaction (COS). The following are Leaders of our Clusters and their Contacts. Boiman GOCC: Taking Higher Responsibility in protecting our Trees.          

 ENGLISH VERSION 3 Ngano TIST Cluster Role Name Gender Phone Leader TERESIA WANGUI F +254728897825 Co-Leader JULIUS MWANGI F +254721413715 Accountability NANCY WAMBUI F +254707559297 Finley TIST Cluster Role Name Gender Phone Leader Magdalene Njeri F +254711480621 Co-Leader Jeremiah Thuita M +254713453179 Accountability Janet Kigwa M +254713241152 Boiman TIST Cluster Role Name Gender Phone Leader JOSPHAT GICHUKI M +2547010626800 Co-Leader Mary Muthoni F +254713453179 Accountability FRANCIS MAINA M +254740654171 We will appreciate your help and inputs. You can as well contact our Cluster Servant, Esther Waithira 0701045984 M y name is Sarah Kathambi Kimathi from Tharu Cluster in Meru County. I belong to Makena Small Group, TIST number 2009KE276. When I learnt about TIST, what interested me most was Conservation Farming (CF). Many other farmers were interested with tree planting, but for me, I wanted to practice in Conservation Farming. My farm is too small to accommodate many trees. I have planted a few and still receive their benefits. Since I started practicing CF, I have experienced increased yields from my small plot of land.With my age (I am 64 years old now), I find Conservation Farming easier to practice since I don’t have to till my land. CF demands less labour. The yields have been much higher compared to when I was doing traditional methods of tilling. Even when there is less rainfall, my crops still do better than in my neigbours farms. I have noted CF holes hold soil moisture for longer period.Also, 

because the soil is not disturbed through tilling, it conserves a lot of soil moisture as well. I want to encourage other TIST farmers to try Conservation Farming. CF increase yields and help in the fight against hunger. If you have a bigger land, you can earn good income from selling the surplus. Sara in her CF plot. Meet Sarah Kathambi Kimathi, a TIST Conservation Farming Champion. ENGLISH VERSION 4 O nce again, TIST Program is preparing another round of profitsharingpayments and pre-payments to Small Groups. Our goal is to enable as many Small Groups as possible to get paid. The plan entails quantifying each and every Small Group in a Cluster. As we continue with Quantification, Cluster servants are required to serve one Cluster at a time. This one Cluster must have 100% completeness.

That is, all Small Groups must have been quantified in the last 9 months.All Groves in the Cluster should have been baselined properly to qualify for carbon business. Each and every Small Group should have its Greenhouse Gas Contract signed and uploaded. As we prepare to do the Small Group payments, we have developed Frequently Asked Questions (FAQ) to help you understand Small Group payment issues and process better. Small Groups Frequently Asked Question. 1. Question: How do farmers who harvest their trees impact farmers who maintain them? The farmer who cuts down trees harms the other farmers and the TIST program as a whole, as this reduces the tonnes of carbon in the inventory, so less sales, and considering the Small Group had received advance payments, this means the other farmers will have money deducted on sharing profit.The program credibility is lost as carbon tonnes bought by clients will no longer be there to be shown, this harms the TIST program’s image more. 2. Question:Will those who harvest and replant get to share in the profits? Yes, it is important to replace the lost carbon tonnes and getting even more from that grove area. However, this best practice is to keep the grove alive for a full 30 years, to maximize benefits to everybody. 3. Question: At what point do farmers with small trees

 begin to share in the profits? The farmers with small trees begin to share profits immediately when their trees are big enough, quantified, profits are sale of carbon less advanced money and cost of the Small Group services. Farmers share profits based on how much carbon is in their trees. However, they will still get pre-payments 4. Question: If farmers received profit share last year, are they receiving profit share this year? The profits are shared each and every year. Each year, the profit share is from that year’s profits. TIST Prepares to pay Small Groups Profit Sharing and Pre-payments. 

ENGLISH VERSION 5 5. Question: If a farmer’s trees are destroyed by landslide/fires/disease, is the rest of the farmers groves impacted for carbon payment? What if they replant? Yes, the carbon payment is impacted, as it will reduce number of trees and in essence carbon tonnes.To replant more trees is the best practice to get back the number of trees and in essence carbon tonnes. 6. Question: What is the profit sharing? How is it calculated? Sale of carbon tonnes - cost of the program = profit, so 70% of the profit get to farmers and 30% of the profit get to Clean Air Action Corporation finances TIST, expansion to new areas, and who helps in “Packaging” of carbon. -Better said: Revenue – expenses = profits 7. Question: How do farmers qualify for the profit share? Farmers plant trees and have them quantified to qualify for profit share. Once we make profit, the farmers get 70% of the profit and CAAC gets 30% of the profit. Farmers continue to qualify each year if they keep their trees alive for 30 years. 8. Question: How can a Small Group calculate what their share is? Please read your voucher for information on how many tonnes you have, the amount per tonne, and the total prepayments made to your Small Group. As a Small Group, they discuss between themselves how to share their profit, this in itself help the farmers make their own decision in the spirit of the Small Group organization. 9. Question: Why is the profit share important to TIST? Profit is money made by farmers, this helps in paying off many bills like school fees, food, clothing, etc., thus it is very important to farmers. Profit share is important to Clean Air Action Corporation because it helps the program to expand to more farmers. 10. Question: If a farmer harvests, can they still receive Profit Sharing? If not, why? No, as profits are made by sale of carbon tonnes, so harvesting trees no sale is done on carbon tonnes, so no profit. Harvesting hurts the farmers who remain in the program. 11. Question: Will farmers receive prepayments as profit share is being paid? Yes. Those Groups that qualify for prepayments are receiving their vouchers 12. Question:Who gets the remaining 30% of the profits? CAAC.

 This attracts people to invest in TIST, helps to pay for the costs in developing TIST, helps pay for costs of packaging the carbon, expansion, office expenses, employee’s salaries and reimbursements, and many more other costs ENGLISH VERSION 6 13. Question: Does each Small Group receive the same amount for profit share? No. The amount of profit share depends on how the amount of carbon tonnes sequestered from the Small Group’s trees. 14. Question: How often does the profit share occur? The profit share will be received each and every year if and when CAAC makes a profit. 15. Question: If part of a grove is destroyed by natural causes does the rest qualify? Yes 16. Question: When a grove exists but hasn’t been quantified can it affect the profit share? 

When it is quantified are the tonnes lost in the meantime? Yes. Small Groups which have not been quantified in the last 12 months will not receive the profit share. When the grove is quantified all of the accrued tonnes are captured and eligible for payment. 17. Question: Can we give tonnage information by grove instead of group? NO. TIST works with Small Groups and not individuals by grove. 18. Question: Will carbon/profit share continue for 30 years? Yes.As long as the trees are kept alive and TIST has profits to share. 19. Question: How much carbon can a tree sequester? How much is this worth? A tree can sequester more than 1 tonne of carbon. Trees should be kept alive for 30 years to maximize this carbon. Carbon prices depend on the global carbon markets.TIST has sold tonnes from between $3-10 US, before expenses. 20. Question: How does recovering lost tonnes work? Lost tonnes will be made up by the Small Group by planting many more new trees. Others make up tonnes by maintaining the existing trees and letting their growth exceed the lost tonnes. 

For some this will occur naturally because tonnes lost are a small proportion and their trees are healthy 21. Question: Will unpaid groups and groves be paid? When? Yes. As soon as possible 22. Question: Can you explain verified vs sequestered carbon? Sequestered carbon is the carbon that a tree has or holds in its trunk and branches.While verified carbon is sequestered carbon that has been validated by verifiers. Help Wanted. Are you a member of TIST or any of your parents or grand parents, a TIST member? Would you like to join our TIST social media and Newsletter Team? Or our Accounts Team? Send your application to: charlesibeeee@tist.org Published by TIST-Kenya. Web: www.tist.org Email: martinweru@tist.org Tel: 0722 - 846 501 Boiman GOCC: Kujukia itagaria ria gitumi kiri kumenyera miti yetu. Page 2 Cemania na Sarah Kathambi Kimathi, nchamba ya TIST kiri urimi bubwega (CF Champion). 

 TIST niikwibanga kuriha ikundi baita. Page 4 Inside: Newsletter November 2021 Mazingira Bora TIST is an innovative, time - tested, afforestation program led by the participants. Not for sale www .tist.org Kimeru Version Mkutano wa Nguzo ya Njuthine tarehe 25/10/2021. Mahudhurio 64 wanachama. Mkutano ujao utafanyika 29/11/2021. KIMERU VERSION 2 G OCC ya Boiman (Group of Cluster Council) iri County ya Nyandarua akuhi na town ya Nyahururu. Twankene na county ya Laikipia na mwena wa ruguru na County ya Nakuru mwena wa ithuiro ria riuga.Turi iguru ria iria na mita 2698. Twamenyere TIST mwaka wa 2012. Kagita kau amemba bakiambiria kithungira tukundine tu nini o rimwe. Mwanka nandi turi na Clasta ithatu ja iji: 1. Boiman Clasta iri na tukundi 42 na miti itari 102,963. 2. Finley Clasta iri na tukundi 36 na miti itari 73,605. 3. Ngano Clasta iri na tukundi 51 na miti itari 157,052.

 Mithemba ya miti iria iandi ni amemba kwa wingi muno ya gintuire ni Mutarakwe, Muchurui , Mugaita, Mutamaiyu, Mukeu, Mukorobothi na ingi imingi. Mithemba ya miti ya ugeni nayo ni ja Cypress, Pine na mikima nayo miti ya matunda iria iandagwa ntura iji ni pears, plums, michungwa na mithimu. Nitwitikiritie ati ugwati wa kugaruruka kwa riera na winyangia wa miti nonka bukuiritie ntura iji.Nitwonete ati ntuura iji nonka ikugia murutiira.Nuntu bwa gitumi giki,nduuji nonka ikunyaara na tunyomoo twinyangua nonka tukwongereka miundene yetu. Gitumi ni urimi bwa kagita ka nene aria miunda itheragua buru niuntu bwa uandi wa kimera kimwe ja mpempe na ngano. Narua iji, kuri na ugaruruku bu nene muno bwa riera na nkinya uria ngai yauraga nkinya itikubangirika na itikwihokeka. Nitwonete ati tu tiumba kuthithia untu bumwe o kagita o kagita na tuumba kwona mpumi mwanya. Nitwaritie na twona kuri na mantu no nkinya tugarure. Kwa ngerekano, nonkinya tuande imera amwe na miti.Arimi baria bakuanda miti amwe na imera bari na mpumi inene. Turi na nkinya kuma ka niuntu bwa utemi wa miti niuntu bwa mbao.Niuntu thirikari niyarungamirie utemi miti Kiri miitu,nandi aguri ba miti ya mbao bacokete miundene yetu. Niuntu murimi niwe ari na kwihokeka Kiri miti yawe,nitukwona turi ugwatine. Nitukwona nonkinya tukathithia untu,no tutikumenya atia? Nandi turi na amemba (task force) ba kuthuganiria untu bubu. Mantu jaria amemba baba bagategeera jari ja gitumi muno ni:

 1. Tukagia na kugwirua ku nene muno riria mumemba wonthe wa gakundi kanini ndene ya Clasta yetu akoomba kumenya thiina ya kugita miti yonthe na buria utemi uu utethagiria kureta ugaruruku wa riera. 2. Tukagia na kugwirua kunene muno riria mumemba wonthe wa gakundi kanini ndene ya Clasta yetu akoomba kumenya thiina ya kugita miti yonthe na uria ithukagia arimi bangi ba TIST na nkinya biashara ya carbon. 3. Tukagia na kugwirua kunene muno riria mumemba wonthe wa gakundi kanini ndene ya clasta akauga “Nandi nimenyete gitumi gia kwiga miti yetu gwa kagita ka miaka na 30 na nkuruki” 4. Tukagia na kugwirua kunene muno riria mumemba wonthe wa gakundi kanini ndene ya clasta yetu akauga “Nandi ni menyete ndoomba guketha miti gicunji gia 5% Kiri miti yonthe ya gikundi iri na nkuruki ya miaka 10 na boombe gwita mbere na biashara ya carbon. Gikundi giki gia taskforce Kiri na atongeria 15 kuuma Kiri Clasta jietu ithatu iria ithondekaga GOCC yeetu. Nitugwitikiria mathuganio jenu tuone uria tuumba gukinyaniria mantu jaja ja gitumi (COS) Baba nibo atongeria ba Clasta jietu na nkinya namba jia thimu: Boiman GOCC: Kujukia itagaria ria gitumi kiri kumenyera miti yetu. KIMERU VERSION 3           R itwa riakwa Ni Sarah Kathambi Kimathi kuuma clasta ya Tharu ndeene ya county ya Meru. Gakundi gakwa kanini ni Makena namba ya TIST ni 2009KE276. Riria ndamenyere TIST, kiria giankuciririe muno ni urimi wa CF

 (Kilimo Hai) Arimi bangi baingi bakucirirue Ni uandi wa miti no uni ndeendaga kuthongira urimine bubwega ja bu CF. Kamuunda gakwa Ni ka Nini muno kuumba kuanda miti imingi. Nibandite miti Itingii na nonkugwata baita yayo. Kuuma riria ndambiririe kuthithia CF, nimbonete wongereku wa maketha kuuma Kiri kamunda gakwa kanini. Miakani yakwa ya 64, nimbonaga urimi wa CF uri umuthu muno niuntu nticimbaga muunda kwogu gutithagua kuri na ngarama inene. Maketha jethiritue jari ja manene nkuruki ya urimi wa kinduire. Nkinya riria kuri na ngai inkai,imera jiakwa no ithithagia bweega nkuruki ya jia aturi. Nimbonete marinya ja CF nijekaga ruuji kagita ka nene b na nkinya nuntu muthetu jutithukagua niuntu gutikurima. Ninkuromba arimi bangi ba TIST bagerie urimi bwa CF. Urimi bubu nibwongagiira maketha na bukarua na mpaara. Kethira uri na muunda u munene woomba kwona mbeca gukurukiira kwendia maketha jaku jaingia. Sarah ari mundene wa CF. Clata ya TIST ya Ngano Role Name Gender Phone Mutongeria TERESIA WANGUI F +254728897825 Munini wa Mutongeria JULIUS MWANGI F +254721413715 Mwiki mathabu NANCY WAMBUI F +254707559297 Clasta ya Tist ya Finley Role Name Gender

 Phone Mutongeria Magdalene Njeri F +254711480621 Munini wa Mutongeria Jeremiah Thuita M +254713453179 Mwiki mathabu Janet Kigwa M +254713241152 Clasta ya Tist ya Boiman Role Name Gender Phone Mutongeria JOSPHAT GICHUKI M +2547010626800 Munini wa Mutongeria Mary Muthoni F +254713453179 Mwiki mathabu FRANCIS MAINA M +254740654171 Tukagwirirua Ni utethio wenu na mpongeri jia mathuganio.Nkinya no waranirie na mutungati wa Clasta jawe Esther Waithira 0701045984. Cemania na Sarah Kathambi Kimathi, nchamba ya TIST kiri urimi bubwega (CF Champion). KIMERU VERSION 4 N a ringi, muradi wa TIST niukubangania ringi kuriha ikundi baita ya carbon. TIST niikwenda muno kwona ikundi inyingi ikigwata baita yao. 

Mubango ni kwona ikundi jionthe ni itari ndeene ya clasta. Riu tukirugura utari wa miti nonkinya atari miti batungate Clasta o imwe imwe na ikaritirwa ngugi ikarika. Guku ni kuuga,ikundi jionthe kiri Clasta jiithirwe itari ndeene ya mieri kenda. Miunda yonthe nonkinya ithirwe itegi bwega nikenda yoomba kwona baita ya carbonIkundi jionthe nonkinya jiithirwe icainite contract ciao. Riu tukiibanga kuriha ikundi, turi na jiuria iria jiikaraga ikiuragua nikenda twerewa mutaratara wa marihi buria witaga. Jiuria iria jiurangagua jiegia ikundi: 1. Kiuria: Natia arimi bari batemaga miti yao bathithagiria baria bamenyerete miti yao? Murimi uria utemaga miti ni etagiria baria bangi na muradi wa TIST unthe niuntu bubu nikabunyihagia tonne jia kaboni kwogu tukethirwa twina nini jia kwendia. Na niuntu gikundi nikia rihitwe mbeca imwe jia alubanji guku ni kuuga arimi bangi batigagua kugitw mbeca jiao kiri kugaa baita. Muradi wa TIST nau ka wagaga gwitikua ringi ni baria baguraga tonne iji kwogu mbica ya TIST ikathukua. TIST niikwibanga kuriha ikundi baita. 2. Kiuria: Baria batemaga miti na kuanda kairi bakagaa baita? Baka gaa baaita. Nibwega gucokia tani iria jiurite na kugwata jiingi inyingi ndene ya iunda iu. Kunari ugu, nibwega gwika miti nkuruki ya miaka 30 niguo kugwata baita inyingi ya gutethia antu bonthe. 3. Kiuria: Ni ri arimi ba miti i minini bakambiria kugaa baita? 

Arimi baria barina miti i mi nini bakagaa baita miti yaneneha, itarwe, baita ni mbeca iria igatigara alubanji yaritwa na ngarama ya gutungata ikundi. Arimi bakaga baita kuringa na carbo iria iri kiri miti yao. 4. Kiuria: Kethirwa arimi nibonera baita yao mwka muthiru, bakagaa baita kairi mwaka uu? Baita ika gaagwa o mwaka. O mwaka withagirua wina baita yauu. 5. Kiuria: Miti ya murimi ikathukua ni maporomoko,mwnki kana mirimu ri, arimu bau bangi bakoona thina ya mbeca cia carbon? I bakaanda ingi? Ii, gitumi ni miti ikanyiha na tonnes onajio. kuanda miti ingi ni njira imbega ya gucokia iria yurite ona tonnes. KIMERU VERSION 5 6. Kiuria: Kugaa baita nimbi?itaragwa atia? Bei ya wendia wa tonnes - ngarama ya utungata = baita kwogu gicunji kia 70% ni kia murimi nakio gicunji kia 30% ni gia Clean Air Corporation iria itethagia Muradi kuanduka ntura ingeni, na igatethia kubanga Carbon ita thokoni. Niwega kuuga: Mbeca iria wona wendia - ngarama = Baita. 7. Kiuria: Arimi boombaga atia kwona baita? Arimi

 bandaga miti, bagatarirwa niguo boone baita. Riria twona baita boonaga 70% ya baita nayo CAAC ikoona 30% ya baita.Arimi beetaga mbere kwona baita o mwanka kethira bageeka miti gwa kagita gatikunyia mia 30. 8. Kiuria: Gakundi kanini koomba atia gutara gicunji kiao kia baita? Thoma vocha yaku bweega wone tonnes iria winajio, wone marihi ma o tounne na wone mbeca iria gikundi kiumbite kwamukira ja alubanji. Ja gakundi kanini, nibacemanagia bakaria uria bakagaa baita yao, na bubu ibutethagia arimi gutua itua riao ja gakambuni. 9. Kiuria: Niki kugaa baita kwina gitumi kiri TIST? Baita ni mbec iria arimi bathondekete, na no itethia kuriha bici ya cukuru, biakuria ona nguo nikio kwina gitumi. Baita iri na gitumi kiri CAAC nuntu igatethia gukinyithia TIST ntura jiingi na gukinyira arimi bangi. 10. Kiuria: Arimi bagaketha miti yao no boone baita? Kethira bationa niki? Bationa baita nuntu baita yonekaga Carbon yendua, kwogu guketha miti guti Carbon ikendua na guti baita. Guketha miti nikuthukagia arimi baria bamenyerete miti yao. 11. Kiuria: Arimi bakoona mbeca jia o mwaka (alubanji). Ii,nitukwambiria kuriha ikundi kagita gati kanene. 12. Kiuria: Nuu ugwataga gicunji kia 30% kiu kigutigara? CAAC, bubu ni butuma antu bakaithia mbeca kiri TIST, 

bagatethia gukuria TIST, bagatethia kiri kubangania Carbon ya gwikia thoko, gukinyithia muradi naria jutikinyi?, Kurungamira ngarama cia obici na nkinya micaara ya aruti ngugi na ngarama jiingi inyingi. 13. Kiuria: Ikundi jiothe nikajionaga baita ing’anene? Ari, Gicunji kia baita kiringanaga na tonne iria miti ya gikundi iri nayo. KIMERU VERSION 6 14. Kiuria: Baita yonekaga nyuma ya kagita kegana? Baita ikonekaga o mwaka o mwaka. 15. Kiuria: Gicunji kimwe kia miti kiri munda gikathukua ni riera iria igatigua ikoona baita? Ii 16. Kiuria: Riria munda jwakara jutitegi no jutume baita itioneke? Yategwa ri nika tonnes imwe ikaura? Ii Ikundi iria ititegeri miti gwa kagita ga nkuruki ya mieri 12 bation baita. Riria munda jwa tarirwa miti tonnes jionthe nijionekaga na ikombika kuriwa. 17. Kiuria: No tumenye tonnes jia o munda na ti jia o gakundi? 

Ari. TIST iritithanagia ngugi na ikundi no ti muntu umwe. 18. Kiuria: Carbon kan baita igeta mbere mwanka miaka 30. Ii. Kethira miti igeta mbere kumenyerwa na TIST ikionaga baita. 19. Kiuria: Muti juumba gukinyithia carbon tonne igana? Tonne iji ni jia mbeca jiigana? Muti nujukinyithie tonne imwe ya carbon.miti nonkinya imenyerwe gwa kagita ka miaka 30 nikenda ithirwa iri na tonne ya kung’ana. Bei ya Carbon ikaringanaga na thoko na ma nthiguru. TIST niumbite kwendia o tonne £3-£10 itiitite ngarama. 20. Kiuria:tonnes iria jiurite icokagua atia? Tonnes icokagua na njira ya gikundi kuanda miti ingi i mingi. Njira ingi nikumenyeera miti iria itigi na kurek ikuura n yongeer tonnes. Kiri ikundi imwe bubu bugakarika bungwa nuntu tonnes iria jiurite ni inini n miti no igukura. 21. Kiuria: Ikundi na miunda iria itirihi ikariwa? Na ni ri? Ii kagita gati kanene. 22. Kiuria: Mwanya wa Verified carbon na sequestered carbon ni uriku. Sequestered Carbon ni Carbon iria miti igite kiri gitina na mpang’i no verified Carbon ni Carbon iri miti igiite na yacok yategwa ni verifiers. Msaada Unatakikana. 

Je! Wewe ni mwanachama wa TIST au wazazi wako au mababu wako, mwanachama wa TIST? Je! Ungependa kujiunga na TIST yetu ya media ya kijamii na Timu ya Jarida? Au Timu yetu ya Akaunti? Tuma maombi yako kwa: charlesibeeee@tist.org Published by TIST-Kenya. Web: www.tist.org Email: martinweru@tist.org Tel: 0722 - 846 501 Boiman GOCC: Kuoya uigiririki hari kugitira miti itu. Page 2 Cemania na Sarah Kathambi Kimathi, Murimi mwega wa TIST (Conservation Farming (CF)). Page 3 TIST Kwihariria kuriha ikundi faida ya Carbon. Page 4 Inside: Newsletter November 2021 Mazingira Bora TIST is an innovative, time - tested, afforestation program led by the participants. Not for sale www .tist.org Kikuyu Version Mucemanio wa Clasta ya Njuthine mweri 25/10/2021. Macemanitie amemba 64. Mucemanio ungi ugakorwo mweri 29/11/2021. KIKUYU VERSION 2 G ikundi kia Boiman Clasta Council (GOCC) kiria kiri Nyandarua County hakuhi na town ya Nyahururu. Turiganitie na Laikipia County mwena wa ruguru na Nakuru County iri mwena wa itherero. 

Turi mwena wa irugu wa 2698m iguru wa iria! Twathomire uhoro wa TIST mwaka-ini wa 2012. Hau na hau arimi makiambiriria kunyitana na guthondeka tukundi tunini. Umuthi turi na ikundi ithatu (3 clasters) na nicio:- 1) Boiman TIST Clasta kiria kiri na ngurubu 42 na 102,963 miti iria mitare. 2) Finley TIST Clasta kiria kiri na ngurubu 36 na 73,065 miti iria mitare. 3) Ngano TIST Clasta kiria kiri na ngurubu 51 na 157,052 miti iria mitare. Miti ya kinduiri iria yuikaine na arimi aingi aitu ni ta Mutarakwa (Red cedar), Muchorui), Mugaita (California pepper),Mutamaiyu (Olive), Mukeu, Mukorobothi (red sandal wood) na ingi maingi. Miti ya guka ni ta Cypress, Pine, Gravellia na miti ya matunda ni ta pears, plums, oranges, lemon na ingi maingi. Twina witikio maundu maya meri ta ugaruruku wa riera na gutheria mititu ni maracema itura ritu. Nitumenyete ati itura ritu ni rirongerereka urugari. Macungiririo ni kuniara kwa njui, tutambi twa mithemba maingi kuingiha migunda-ini itu. Maundu maya marehetwo ni urimi wa ihinda inene kuria miti ya temirwo niguo andu marime irio ta mbembe na ngano. Umuthi, riera ritimenyekaga uria ritarie, imera cititura na ndukirihoka. Ni tuguukiirwo ati tutingihota kuhanda indo oro imwe natugie na maumirira mega. Nitwaraniirie kwa uraihu uria tungihota gucenjia. Kwa muhiano urimi wa miti niyo njira iria njega. Tubatie kwambiriria gutukania miti na irio. Nitubatie gutukania niguo urimi witu ugacire. Arimi aria maratukania miti na irio nimagiaga na magetha mega. Twina kieha ni uria miti iratemwo niundu wa gwatura mbao. Na tondu thirikari niyaninire utemi wa miti mititu-ini ya thirikari, aturi a mbau macokire miciini iitu kugura miti ya gwatura mbau. 

Na tondu murimi ena hinya iguru wa miti yake, hena hinya kumagiria kwendia miti yao. Nituraigua turi na uigiririki wa gwika o kaundi no tutiui tukwambiriria ha. Nitugite na riciria tuthondeke gikundi kia andu kiria giguthuthuria maundu maya. Maundu maria gikundi giki gikurora ni ta maya: 1. Nitukuiganira ati mumemba o wothe wa ikundi nini cia Clasta ciitu nimaramenya thina uria wonekaga riria miti yatemwo na uria miti iteithagia ugaruruku wa riera. 2. Nitukuiganira ati mumemba o wothe wa ikundi nini cia Clasta ciitu ni mamenye thina wa gutema miti na uria iteithagia arimi a TIST na biachara yao ya Carbon. 3. Nitukuiganira ati mumemba o wothe wa ikundi nini cia Clasta ciitu nimaugaga, “ii ni ndiramenya kiria gigutuma njige miti yakwa miaka ingi mirongo itatu iguka. 4. Nitukuiganira ati mumemba o wothe wa ikundi nini cia Clasta ciitu nimaugaga, “ii ni ndiramenya ati tukagetha miti iitu (5% ya miti ya ngurubu riria igakinyia miaka ikumi kana makiria) na tugakorwo tugithii na mbere na biacara ya carbon. Gikundi giki githondeketwo ni atongoria ikumi na atano kuuma Clasta ciothe ithatu iria ithondekete GOCC. Nituramukira woni waku uria tungithondeka Condition of Satisfaction (COS). Aya nio atongoria a Clastas na uria mangikinyirwo. Boiman GOCC: Kuoya uigiririki hari kugitira miti itu. KIKUYU VERSION 3

 Sara mugunda-ini wake wa CF. Ngano TIST Clasta Wira Ritwa Genda Thimu Mutongoria TERESIA WANGUI F +254728897825 Muteithia wa Mutongoria JULIUS MWANGI F +254721413715 Wira NANCY WAMBUI F +254707559297 Finley TIST Clusta Wira Ritwa Genda Thimu Mutongoria Magdalene Njeri F +254711480621 Muteithia wa Mutongoria Jeremiah Thuita M +254713453179 Wira Janet Kigwa M +254713241152 Boiman TIST Cluster Wira Ritwa Genda Thimu Mutongoria JOSPHAT GICHUKI M +2547010626800 Muteithia wa Mutongoria Mary Muthoni F +254713453179 Wira FRANCIS MAINA M +254740654171 Nitugukenerera uteithio waku. No utukinyire kuhitukira Clasta Servant, Esther Waithira 0701045984. R itwa riakwa ni Sarah Kathamib Kimathi kuma Tharu Clasta iria iri Meru County. Nyumite gakundi kanini ka Makena. Namba ya TIST ni 2009KE276. Hindi iria ndamenyire TIST, kiria kiangenirie ni Conservation Farming (CF). Arimi aria angi nimakenirio ni uhandi wa miti, no nii, ndakenirio ni Conservation Farming (CF). Kamugunda gakwa ni kanini kuhanda miti maingi. Nihandite mati mini na ninyonaga fainda ya yo. Kuma hindi iria ndambiriirie urimi wa CF, ningite na magetha maingi kuma kamugunda gakwa kanini. Hari miaka yakwa (ndina miaka 64 riu), nyonaga urimi uyu wakwa wa Conservation Farming uri muhuthu tondu ndicimbaga mugunda wakwa. CF ibataraga wira muhuthu. Magetha makoretwo mari maingi ukiringithania na riria ndarimaga ki utene (kienyeji) wa guchimba. Ona riria gutari na mbura ya kuigana, mimera yakwa ni iikaga wega gukira mimera ya aria turigainie. 

Nimenyete marima ma CF ni maigaga mai ihinda inene. Na tondu wa uguo tiri ndurathinio mundu agicimba, tiri niuigaga unoru wega. Ningwenda kwira arimi a TIST kugeria Conservation Farming (CF) kuongerera magetha nigetha tuteithie kuhurana na ng’aragu. Angikorwo uri na mugunda munene, no uhote kwendia magetha maingi maria maratigara. Cemania na Sarah Kathambi Kimathi, Murimi mwega wa TIST (Conservation Farming (CF)). KIKUYU VERSION 4 TIST Kwihariria kuriha ikundi faida ya Carbon. O ringi, program ya TIST nirehariria kuriha faida ya carbon kuri ikundi. Mworoto witunikuona ikundi nyingi niciarihwo. Tubangite ati Cluster Servants macokereria wira wa gutara miiti, maritaragira Clsuster imwe magatiga ikundi cithe cia Cluster iyo niciataririrwo miti yao. Grove ciothe cia Cluster iyo niciekirwo maundu macio moothe megie kuhotithia ikorwo ikiingira wonjorithia wa carbon. O gikundi giothe gikorwo GhG yakio iria signed na igekirwo rurendaini rwa TIST. Oo tugithiaga na mbere na mehaririria maya, niturenda gugucokeria ciuria iria ikorwo ikiurio muno nigethe uthi na mbere na kugia na umenyo. Ciuria iria ciuragio muno ( Frequently Asked Question) 1. Riria arimi amwe matema miti yao, undu ukoragwo na ugwati uriki kuri arimi acio angi ari mamenyereire miti yao? Riria murimi umwe kana onaingi, meciria gutema miti ya TIST (magakiria uri GhG yugite), 

nimekiriga arimi aria angi ugwatini o hamwe nan a mradi wa TIST. Ikumbi riria carbon ikoragwo nirikunderega na koguo carbon iria tungiinderie kumu miti iyo yatemwo ikanyiha na koguo faidi igacooka thi kuri arimi oothe. Na tondu arimi acio matemete miti nimarihitwo warubanji, iyo igakorwo iri hathara tondu gitiri carbon yendio kumanaga na miti iria matemire. Makiria ya uguo, andu aria maguraga carbon ni mendaga kuigua na kuona miti no irakura. Arimi acio matemaga miti nimathukagiria TIST ritwa na mbica yake kuri thoko ya carbon. 2. Aria matema miti na macooka kuhanda nimariamukagira faida? Ii , no undu wa mbere nigucokia caron iria yorire mbere ya miti gutemwo. Undu uria uri wa bata ni kumenyerea iti gwa kahinda ka miaka 30 nigetha mundu wothe ateithike. 3. Niiri arimi aria mena tumiti tunini mambagiiria kurihwo faida? Ari aria mena tumiti tunini manjagia kurihow faida riria miti yao yaneneha, yatarwo na carbon yendio thoko-ini. Faida yonekaga thutha wa kuruta mahuthiro ma utungata hamwe na warubanji. Ouri miti iri minene noguo iri na carbon nyingi. 4. Angikorwo murimi ni arihitwo faida ya carbon mwaka muthiru, mwaka uyu ni akurihwo? Faida iririhagwo oo mwaka thutha wa kwonjorithia carbon. 5. Angikorwo miti ya murimi ni yathukio ni mwaki/ mirimu/ muniko wa tiiri, arimi acio angi nimekurihwo? Ii mangihanda miti ingi? Nima, wonjorithi wa carbon ni ukuhotoma tondu niukunyiha niundu wa miti iyo yathuka. Wega nikuhand miti mieru miingi nigetha icokie carbon iyo yurite. KIKUYU VERSION 5 6. Faida nikii? Itaragwo atia? Uungi Wa carbon iria yendio urute gharama ya mradi ukuona faida Hari faida iyo, gicunji kia 70% gigathii kuri arimi, Gichunji gia 30% gigathi kuri Clean Air Action Corporation nigetha ihote guthie na mbere na gutheremia TIST icigo njeru 7. Murimi agiciirwo ni gwika atia nigetha agairwo faida Riria murimi ahanda miti, amitungata na yatarwo na mathabu ma carbon iria yoneka yatwaro thoko, murimi ucio niarihagwo faida ya carbon. Murimi athii na mbere na gutungata miti yake, agathii na mbere na kurihwo faida oo mwaka. 8. Gikundi kingihoota gutara faida yao atia? Niwega guthoma na kinyi voucher yangu riria yooka. Muri gikundi mukamiariria na mukamenya gikundi kianyu kina tani cigana cia carbon, tani imwe irihitwo atia, na mbeca cia warubanji iria mwamukirite. Oo Gikundi kina wiyathe wakubangira mbeca na kumenya uria oo mumemba akunyita kiria kiri giake. 9. Kugaya faida niikii kuri kwa bata hari TIST? 

Faida iria twonaga kumanagia na wonjoria wa carbon kuuma miti-ini itu ni mbeca ihotithagia arimi kuriha mabataro mao ta mbec cia cukuru, kugura irio, kwihumba na mangi maingi. Kuri Clean Air Action Corporation mbeca icio niitethagia gutheremia TIST. 10. Murimi atema miti yake niaririhagwo? Aca! Faida yonekaga twendia carbon kuuma mitini-ini iria irakura. Gutema miti kihorera ni ugwati hari wonjorithia wa carbon. 11. Arimi ni mekurihwo kahinda-ini gaka ka Covid-19? iii. twina mehariria makuriha 12. Nuu uthiga na gicunji kia 30% kia faida? CAAC, niyo ithiga na gichunji kia 30% ya faida, nigetha ihote guthii na mbere na gutungata TIST na kumitheremia. 13. Ikundi irihagwo maiganana ma faida Aca. Faida ya gikundi iringanaga na tani iria mwinacio cia carbon 14. Faida irihagwo ri? Oo mwaka 15. Angikorwo grove imwe niyathukio ni kindu ta mwaki, icio ingi niigukorwo wonjorithia-ini ? Yes KIKUYU VERSION 6 16. Hindi iria Grove itatariirwo miti yake, nitumaga yage kurihow? Yes. Ikundi ciagirwo ni gutarirwo miti gwa kahinda gatakirite mieri 12 niegetha mariho faida yao. Mangikorwo matatariirwo macoke matarirwo, ni marihagwo 17. Nutuhote kuhena tani oo hari Grove handu ya oo hari Group? Aca,TIST itaraga tani cia gikundi (Group). 18. Faida ya wonjorithia wa carbon ni iguthii na mbere gwa kahinda ka miaka 30? iii. Angikorwo arimi nimaguthii na mbere na kuhanda miti na kumitungata na tukonjorithia na ukagia na faida 19. Muti ungigetha carbon igana atia na ni ya mbeca cigana? 

Muti umwe no ugetha tani imwe ya carbon. Miti yagiririrwo ni gutungatwo kwa mika 30 nigetha igathi na mbere na kuongera tani cia carbon ouria iraneneha.Thogora wa tani imwe uringanaga na uria thoko ya carbon irauga.TIST ikoretwo ikiendia tani imwe kuuma dolla 3-10 cia America 20. Ungihota atia gucokia tani ciurite? Tani ingiura tondu wa gutemwo kwa miti kana guthukio niundu owothe, gikundi kimicokagia na kuhanda miti ingi mieru. Undu ungi ni gutungata miti iria iho na uria irathie na mbere na kuneneha noguo irathie na mbere na kuongerera tani cia carbon. 21. Ikundi iria itari ciarihwo ni ikurihwo na ni rii? iii. Ona ihenya 22. Utiganu wa verifiedna sequestered carbon nikii? Sequestered carbon ni carbon iria muti ugethete na ukaiga verified carbon ni carbon iria ikoretwo ithuthuritio ati ninginyaniru ni Verifiers. Msaada Unatakikana. Je! Wewe ni mwanachama wa TIST au wazazi wako au mababu wako, mwanachama wa TIST? Je! Ungependa kujiunga na TIST yetu ya media ya kijamii na Timu ya Jarida? Au Timu yetu ya Akaunti? Tuma maombi yako kwa: charlesibeeee@tist.org Published by TIST-Kenya. Web: www.tist.org Email: martinweru@tist.org Tel: 0722 - 846 501 Boiman GOCC: Kuchukua Wajibu wa Juu katika kulinda Miti yetu. Uku. 2 Kutana na Sarah Kathambi Kimathi, Bingwa wa Kilimo cha Uhifadhi wa TIST. Uku. 3 TIST Hujiandaa kulipa Shiriki ndogo za Faida za Vikundi. Uku. 4 Inside: Newsletter November 2021 Mazingira Bora TIST is an innovative, time - tested, afforestation program led by the participants. Not for sale www .tist.org Kiswahili Version Mkutano wa Nguzo ya Njuthine tarehe 25/10/2021.

 Mahudhurio 64 wanachama. Mkutano ujao utafanyika 29/11/2021. KISWAHILI VERSION 2 K ikundi cha Baraza la nguzo la Boiman GOCC (GOCC) kiko katika kaunti ya Nyandarua karibu na mji wa Nyahururu. Tunapakana na Laikipia County kaskazini na kaunti ya Nakuru magharibi. Tuko katika urefu wa juu wa mita 2698 juu ya usawa wa bahari! Tulijifunza juu ya TIST mapema 2012. Mara moja, wakulima walianza kujiunga pamoja katika Vikundi Vidogo. Kufikia sasa, tuna nguzo tatu (3) kama ifuatavyo; 1) Nguzo ya Boiman TIST iliyo na vikundi 42 na miti 102, 963 iliyohesabiwa. 2) Finley TISTCluster na vikundi 36 na 73, 605 miti iliyothibitishwa. 3) Ngano TIST Nguzo na vikundi 51 na 157, 052 miti iliyohesabiwa. Miti asili ya juu iliyopandwa na wakulima wetu wengi ni pamoja na Mutarakwa (Mwerezi mwekundu), Muchorui , Mugaita (pilipili ya California), Mutamaiyu (Zaituni), Mukeu , Mukorobothi (kuni nyekundu ya mchanga) kati ya wengine. Miti ya Kigeni ya Juu ni pamoja na Msambazi, Pine, Gravellia wakati miti ya matunda kawaida katika eneo letu ni pears, squash, machungwa, limau nk. Tunakubali maswala pacha ya Mabadiliko ya Tabianchi na Ukataji miti hupungua polepole katika eneo letu. Tumebaini eneo letu linakuwa lenye joto. Kama matokeo, mito inakauka, wadudu wapya wanakuja kwenye shamba zetu. Hii ni kama matokeo ya mfumo wa kilimo wa muda mrefu ambapo mashamba yaliondolewa miti ili kusafisha mazao ya mono kama mahindi na ngano. Leo, mifumo ya hali ya hewa imekuwa ya kutofautiana, haitabiriki na isiyoaminika. Tumegundua kuwa hatuwezi kuendelea kufanya vitu vile vile msimu baada ya msimu na tunatarajia matokeo tofauti. Tumezungumza na kujadili kwa urefu juu ya mambo ambayo lazima tubadilishe. Kwa mfano, tumekubaliana kwamba kilimo cha misitu ndio njia ya kwenda. Tunapaswa kuanza kuchanganya miti na mazao ili kuongeza uthabiti wa mazao yetu ya chakula. Wakulima ambao wanafanya kilimo cha miti wanapata mazao bora. Tuna wasiwasi pia juu ya kuenea sana kwa kukata miti kwa mbao.

 Kwa kuwa Serikali ilipiga marufuku ukataji miti kutoka kwenye misitu ya umma, wanunuzi wa mbao walihama kutafuta chanzo chao kutoka kwenye shamba zetu. Kwa sababu mkulima mmoja mmoja ana haki juu ya miti yake, tunaona shida hii ngumu kidogo. Tunahisi lazima tufanye kitu juu yake, lakini hatujui jinsi. Tulikuja na wazo kwamba tuunde Kikundi kazi cha kuangalia jambo hili. Masharti yetu ya Kuridhika (COS) katika Kikosi hiki cha kazi ni kama ifuatavyo: 1. Tutaridhika kabisa kila mshiriki wa Kikundi Kidogo katika Vikundi vyetu atakapoelewa athari za kukata wazi na jinsi inasaidia katika kueneza athari za Mabadiliko ya Tabianchi. 2. Tutaridhika kabisa wakati kila mshiriki wa Kikundi Kidogo katika Vikundi vyetu atakapoelewa athari za kukata wazi na jinsi inawaumiza Wakulima wengine wa TIST na Biashara yao ya Kaboni. 3. Tutaridhika kabisa wakati kila mshiriki wa Kikundi Kidogo katika Vikundi vyetu atakaposema, "Sasa ninaelewa ni kwanini ningeweza kuweka miti yetu hai kwa miaka 30 na zaidi." 4.

 Tutaridhika kabisa wakati kila mshiriki wa Kikundi Kidogo katika Vikundi vyetu atasema, "Sasa ninaelewa kuwa ninaweza kuvuna miti yangu (5% ya miti yote ya Kikundi chetu wakati miti hiyo ina miaka 10 au zaidi) na bado nashiriki kikamilifu katika biashara ya kaboni. Kikundi hiki kinaundwa na Viongozi 15 kutoka kwa Vikundi vyote vitatu (3) vinavyounda GOCC yetu. Tunakaribisha maoni yako, maoni juu ya jinsi tunaweza kutimiza Masharti yetu ya Kuridhika (COS). Wafuatao ni Viongozi wa Makundi yetu na Mawasiliano yao. Boiman GOCC: Kuchukua wajibu wa Juu katika kulinda miti yetu. KISWAHILI VERSION 3 Sara katika shamba yake ya CF. Ngano TIST Nguzo Jukumu Jina Jinsia Simu Kiongozi TERESIA WANGUI F +254728897825 Kiongozi Mwenza JULIUS MWANGI F +254721413715 Uwajibikaji NANCY WAMBUI F +254707559297 Nguzo ya Finley TIST Jukumu Jina Jinsia Simu Kiongozi MAGDALENE NJERI F +254711480621 Kiongozi Mwenza JEREMIAH THUITA M +254713453179 Uwajibikaji JANET KIGWA M +254713241152 Nguzo ya Boiman TIST Jukumu Jina Jinsia Simu Kiongozi JOSPHAT GICHUKI M +2547010626800 Kiongozi Mwenza MARY MUTHONI F +254713453179 Uwajibikaji FRANCIS MAINA M +254740654171 Tutathamini msaada wako na pembejeo. Unaweza pia kuwasiliana na Mtumishi wetu wa

 Nguzo, Esther Waithira 0701045984 J ina langu ni Sarah Kathambi Kimathi kutoka Cluster ya Tharu katika Kaunti ya Meru. Mimi ni wa Kikundi Kidogo cha Makena, nambari ya TIST 2009KE276. Nilipojifunza juu ya TIST, kilichonivutia zaidi ni Kilimo cha Uhifadhi (CF). Wakulima wengine wengi walipendezwa na upandaji miti, lakini kwangu, nilitaka kufanya mazoezi katika Kilimo cha Uhifadhi. Shamba langu ni dogo mno kuweza kuchukua miti mingi. Nimepanda wachache na bado ninapata faida zao. Tangu nilipoanza kufanya mazoezi ya CF, nimepata mavuno mengi kutoka kwa shamba langu dogo. Na umri wangu (nina umri wa miaka 64 sasa), naona Kilimo cha Uhifadhi ni rahisi kufanya kazi kwani si lazima kulima ardhi yangu. CF inadai kazi kidogo. Mavuno yamekuwa ya juu sana ikilinganishwa na wakati nilikuwa nikifanya njia za kitamaduni za kulima. Hata wakati kuna mvua kidogo, mazao yangu bado hufanya vizuri zaidi kuliko kwenye shamba langu la neigbours. 

Nimebaini mashimo ya CF hushikilia unyevu wa mchanga kwa muda mrefu. Pia, kwa sababu udongo haujasumbuliwa kwa kulima, unahifadhi unyevu mwingi wa mchanga pia. Ninataka kuhamasisha wakulima wengine wa TIST kujaribu Kilimo cha Uhifadhi. Kuongeza mavuno kwa CF na kusaidia katika vita dhidi ya njaa. Ikiwa una ardhi kubwa, unaweza kupata mapato mazuri kwa kuuza ziada. Kutana na Sarah Kathambi Kimathi, Bingwa wa Kilimo cha Uhifadhi wa TIST. KISWAHILI VERSION 4 TIST Hujiandaa kulipa Shiriki ndogo za Faida za Vikundi. K wa mara nyingine tena, Programu ya TIST inaandaa malipo mengine ya kugawana faida kwa vikundi vidogo. Lengo letu ni kuwezesha Vikundi Vingi kadri iwezekanavyo kulipwa. Mpango huo unajumuisha kuorodhesha kila kikundi kidogo katika nguzo. Tunapofungua tena Utaratibu, watumishi wa nguzo wanahitajika kutumikia nguzo moja kwa wakati mmoja. Hii nguzo moja lazima iwe na ukamilifu wa 100%. Hiyo ni, Vikundi Vyote Vigumu lazima vilikuwa vimeshakamilika katika miezi 9 iliyopita. Nguvu zote kwenye nguzo zinapaswa kuwa zimesimamishwa vizuri ili kufuzu kwa biashara ya kaboni. 

Kila kikundi kidogo kinapaswa kuwa na Mkataba wa Gesi ya Greenhouse iliyosainiwa na kupakiwa. Tunapojiandaa kufanya malipo ya kikundi kidogo, tumetengeneza Maswali yanayoulizwa mara kwa mara (FAQ) ili kukusaidia kuelewa maswala ya malipo ya kikundi kidogo na kusindika vyema. Vikundi Vidogo Vinaloulizwa Swali. 

1. Swali: Je! Wakulima wanaovuna miti yao huwaathiri vipi wakulima wanaowatunza? Mkulima ambaye hukata miti huumiza wakulima wengine na mpango wa TIST kwa ujumla, kwani hii inapunguza tani za kaboni kwenye hesabu, kwa hivyo mauzo kidogo, na ukizingatia kikundi kidogo kilikuwa kimepokea malipo ya mapema, hii inamaanisha kuwa wakulima wengine watapata pesa inayopunguzwa kwa kushiriki faida. Uaminifu wa mpango unapotea kwani tani za kaboni zilizonunuliwa na wateja hazitakuonyeshwa tena, hii inadhuru picha ya mpango wa TIST zaidi. 2. Swali: Je! Wale wanaovuna na kuingiza watapata kushiriki katika faida? Ndio, ni muhimu kuchukua nafasi ya tani za kaboni zilizopotea na kupata zaidi kutoka kwa eneo hilo la shamba. Walakini, zoezi hili bora ni kuweka shamba kuwa hai kwa miaka 30 kamili, kuongeza faida kwa kila mtu. 3. Swali: Je! Ni wakati gani wakulima walio na miti ndogo huanza kushiriki katika faida? Wakulima walio na miti ndogo huanza kugawana faida mara tu wakati miti yao ni kubwa, imekamilika, faida zinauzwa kwa pesa kidogo ya kaboni na gharama ya huduma ya kikundi kidogo. Wakulima wanashiriki faida kulingana na kaboni ni kiasi gani kwenye miti yao. 4. Swali: Ikiwa wakulima walipata hisa ya faida mwaka jana, wanapata hisa ya faida mwaka huu? Faida hizo zinashirikiwa kila mwaka. Kila mwaka, sehemu ya faida inatoka kwa faida ya mwaka huo. 5. Swali: Ikiwa miti ya mkulima imeharibiwa na maporomoko ya ardhi / moto / ugonjwa, je! Mazao mengine ya shamba yanaathiriwa kwa malipo ya kaboni? Je! Ikiwa watachukua nafasi? KISWAHILI VERSION 5 Ndio malipo ya kaboni yameathiriwa, kwani yatapunguza idadi ya miti na kwa kiasi kikubwa tani za kaboni, kuchukua miti zaidi ni mazoezi bora ya kurudisha idadi ya miti na kwa kiasi kikubwa tani za kaboni. 6. Swali: Kushiriki faida ni nini? Imehesabiwaje? Uuzaji wa tani za kaboni - gharama ya mpango = faida, kwa hivyo 70% ya faida hupata wakulima na 30% ya faida wanapata fedha za Shirika la kusafisha hewa la TIST, upanuzi kwa maeneo mapya, na nani anaye kusaidia katika “Ufungaji” wa kaboni . 

- Better alisema: Mapato - gharama = faida 7. Swali: Je! Wakulima wanastahili vipi kwa mgawo wa faida? Wakulima hupanda miti na kuifanya iwe na sifa ya kupata hisa ya faida. Mara tu tunapopata faida, wakulima wanapata 70% ya faida na CAAC hupata 30% ya faida. Wakulima wanaendelea kufuzu kila mwaka ikiwa watahifadhi miti yao hai kwa miaka 30. 8. Swali: Je! Kikundi kidogo kinawezaje kuhesabu sehemu yao ni nini? Tafadhali soma vocha yako ili upate habari juu ya tani ngapi, kiasi cha tani moja, na jumla ya matayarisho yote yaliyotolewa kwa Kikundi chako Kidogo. Kama kikundi kidogo, wanajadili kati yao jinsi ya kushiriki faida yao, kwa hiari hiyo inawasaidia wakulima kufanya uamuzi wao kwa roho ya shirika ndogo. 9. Swali: Kwa nini sehemu ya faida ni muhimu kwa TIST? 

Faida ni pesa inayotengenezwa na wakulima, hii inasaidia katika kulipa bili nyingi kama ada ya shule, chakula, mavazi n.k hivyo ni muhimu sana kwa wakulima. Sehemu ya faida ni muhimu kwa Shirika la Anga Safi Hewa kwa sababu inasaidia programu kupanua kwa wakulima zaidi. 10. Swali: Ikiwa mkulima akivuna, bado wanaweza kupokea Ugawanaji wa Faida? Ikiwa sivyo, kwa nini? Hapana, kwani faida hufanywa na uuzaji wa tani za kaboni, kwa hivyo miti ya kuvuna hakuna kuuza kwenye toni za kaboni, kwa hivyo hakuna faida. Uvunaji huwaumiza wakulima ambao wanabaki katika mpango. 11. Swali: Je! Wakulima watapokea malipo yao wakati huu wa Covid-19? Ndio. Tutaanza kulipa wakulima haraka iwezekanavyo. 12. Swali: Ni nani anayepata asilimia 30% ya faida? CAAC, hii inavutia watu kuwekeza katika TIST, husaidia kulipia gharama katika kukuza TIST, husaidia kulipia gharama ya ufungaji wa kaboni, upanuzi, gharama za ofisi, mishahara na malipo ya wafanyikazi, na gharama zingine nyingi. KISWAHILI VERSION 6 13. Swali: Je! Kila SG inapokea kiasi sawa cha kushiriki faida? Hapana. Kiasi cha hisa ya faida inategemea jinsi kiwango cha tani za kaboni zilizopangwa kutoka kwa miti ya Kikundi Kidogo. 14. Swali: Je! Hisa ya faida hufanyika mara ngapi? Sehemu ya faida itapokelewa kila mwaka 15. Swali: Ikiwa sehemu ya shamba iliyoharibiwa inaondolewa kwa sababu za asili, je! Wengine wanastahili? Ndio 16. Swali: Wakati gongo ipo lakini haijasasishwa inaweza kuathiri kushiriki faida? Inaposasishwa ni tani zilizopotea wakati huu? Ndio. SG ambazo hazijasasishwa katika miezi 12 iliyopita hazitapokea sehemu ya faida. Wakati shamba inakamilika tani zote zilizokopwa zimekamatwa na zinastahili kulipwa. 17. Swali: Je! Tunaweza kupeana habari ya kung’aa kwa kuinua badala ya kikundi? HAPANA.TIST inafanya kazi na Vikundi Vidogo na sio watu binafsi kwa kutumia visima. 18. Swali: Je! Kushiriki kaboni / faida itaendelea kwa miaka 30? Ndio. Kadiri miti inavyowekwa hai na TIST ina faida ya kushiriki. 19. Swali: Je! 

Kabichi ya mti inaweza kuzunguka kiasi gani? Je! Hii ni thamani gani? Mti unaweza kuzunguka zaidi ya tani 1 ya kaboni. Miti inapaswa kuwekwa hai kwa miaka 30 ili kuongeza kaboni hii. Bei za kaboni hutegemea masoko ya kaboni ya ulimwengu. TIST imeuza tani kutoka kati ya $ 3-10 US, kabla ya gharama. 20. Swali: Jinsi ya kupata tani zilizopotea hufanya kazi? Tani zilizopotea zitatengenezwa na kikundi kidogo kwa kupanda miti mingi zaidi. Wengine hufanya tani kwa kudumisha miti iliyopo na kuruhusu ukuaji wao uzidi tani zilizopotea. Kwa wengine hii itatokea kwa kawaida kwa sababu Tani zilizopotea ni sehemu ndogo na miti yao ina afya 21. Swali: Je! Vikundi visivyolipwa na akiba atalipwa? Lini? Ndio. Haraka iwezekanavyo 22. Swali: Je! Unaweza kuelezea kuthibitishwa dhidi ya kaboni iliyopangwa? Carbon iliyokatwa ni kaboni ambayo mti unayo au unashikilia shina na matawi. Wakati kaboni iliyothibitishwa imeandaliwa kaboni ambayo imedhibitishwa na viboreshaji. Msaada Unatakikana. Je! Wewe ni mwanachama wa TIST au wazazi wako au mababu wako, mwanachama wa TIST? Je! Ungependa kujiunga na TIST yetu ya media ya kijamii na Timu ya Jarida? Au Timu yetu ya Akaunti? Tuma maombi yako kwa:

 charlesibeeee@tist.org Published by TIST-Kenya. Web: www.tist.org Email: martinweru@tist.org Tel: 0722 - 846 501 Boiman GOCC: Kwosa na uito wia wa kusuvia miti yitu. Page 2 Komana na Sarah Kathambi Kimathi, Muimi ngumbau wa TIST wa nima ya kusuvia (CF). Page 3 TIST kwiyumbania kuivatukundi tunini na kuaana vaita. Page 4 Inside: Newsletter November 2021 Mazingira Bora TIST is an innovative, time - tested, afforestation program led by the participants. Not for sale www .tist.org Kikamba Version Mkutano wa Nguzo ya Njuthine tarehe 25/10/2021. Mahudhurio 64 wanachama. Mkutano ujao utafanyika 29/11/2021. KIKAMBA VERSION 2 B oiman GOCC in kikundi kya ngwatanio sya kanzu (GOCC) ila syi Nyandarua County vakuvi na taoni ya Nyahururu. Mavakanite na county ya Laikipia na ngaloliko ya iulu (North) na uthuiloni wa sua wa (West) County ya Nakuru. Twi kisioni kina mita 2698m iulu wa ukanga. Twamanyie iulu wa TIST mwakani wa 2012. Nivo aimi mambiie ulika na kuseuvya tukundi tunini. kwayu twina ngwatanio itatu (3) ila ni: 

1. Ngwatanio ya TIST Boiman ila yina tukuni 42 na miti mivitukithye 102,963. 2. Ngwatanio ya TIST Finley ila yina tukundi 36 na miti mivitukithye 73,605. 3. Ngwatanio ya TIST Ngano ila yina tukundi 51 na miti mivitukithye 157,052. Miti ya kiene ila ivanditwe ni aimi aingi maitu nita mitalakwa (red cedar), Muchorui, Mugiata (California Pepper), Mutamaiyu (Olive), Mukeu, Mukorobohi (red sandal wood) katikati wa ingi. Miti yakuka nayo ila tuvandite nita Cypress, Pine, Gravellia na miti ya matunda nita pears, plums, masungwa na matimo no ingi mingi. Nitukwitikilana na maundu aa eli ta uvinduku wa nzeve na kutemwa kwa miti nikuendee na kwosya kisio kitu. Nitukusiie kisio kitu kuendeea uvyuva, na nundu wa kii mikao na mbusi niendee na kuma, mitutu ingi ikalika miundani yaitu. Kii kietetwe ni nima ya kutungiliila muvai umwe wa mimea ta mbemba, nganu na mboso na kwengwa kwa itheka andu mavete miti yonthe. Umunthi twina uvinduki wa nzeve utekueleeka utena withianu na utekwatw’a. Nitumanyite kana tuitonya kuendeea kwika na kuvanda kindu kimwe mbua imwe kuthi ila ingi na tuyikwatya ukwata ngetha kivathukanio. Nituneenanitye kwa uasa iulu wa syindu ila twaile uvindua. Kwa ngelekanio, kuvanda miti kwa wingi niyo nzia itonya ututethya. Nitwaile kwambiia uvulany’a miti na mimea ya liu nikana kwailya umiisyo wa mithemba ya liu muundani. Aimi ala mekwika nima ya kuvulania miti na liu mena ngetha nzeo. Kingi nitukuuuya nundu wa miti mingi kutemwa kwatua mbwau. Kuma silikali ya kuna muungu utemi wa miti kuma mitituni ya silikali, aui ma mbwau mavindukiie aimi maitu mamatee miti kuma miundani yoo. Na nundu kila muimi ena ukumu iulu wa miti ila yikwake, thina uyu uyalama. nitukwiw’a twaile kwika undu iulu wa undu uu indi tuyisi tutonya kwika ata. Nitwookie na woni wa kuseuvya nzama ya kusisya undu tutonya kwika. Motw’io ala twoonie matwaile kuma nzamani ii nita aya:- 1. Nitukuikiithya kana kila muimi kuma ngwatanion,i kikundini na kakundini niwaelewa ni kila ukuete atemanga miti ila winayo niwaelewa undu ikuete uvinduku wa nzeve. 2. Tukeaniwa muno yila kila muimi wa TIST wi kakundini kikundi kana ngwatanioni yitu wielewa kila kilikaa mundu atema miti yake na undu uetae wasyo na kuumia kwa aimi ala angi ma nthini wa TIST na viasala uu wa nzeve itavisaa. 3. Tukeaniwa vyu yila kila umwe wi kakundini ke nthini wa ngwatanio yitu wielewa na kwasya “ningumanya niki naile kueka miti yakwa yivo kwa myaka mingo itatu kuendeea”. 4. Tukeaniwa vyu yila kila kakundi na memba wa kikundi kitu na kwasya “yu ninguelewa kna nindonya uketha miti yakwa kilio kya 5% kya miti ya kikundi kitu yila miti ino yina myaka 10 kwambata na nitutonya kiendeea na viasala wa nzeve itavisaa. Nzama ino niya atongoi 15 kuma ngwatanioni situ 3 ala maseuvitye GOCC. 

nituuthokya mawoni maku undu wa kuvikia kwianiwa ni motw’io (Conditions of satisfaction). Aya mevaa ungu ni atongoi ma ngwatanio situ na namba syoo sya simu. Boiman GOCC: Kwosa na uito wia wa kusuvia miti yitu. KIKAMBA VERSION 3 Sarah e muundani wake wa nima ya kusuvia. Ngwatanio ya TIST Ngano Role Name Gender Phone Leader TERESIA WANGUI F +254728897825 Co-Leader JULIUS MWANGI F +254721413715 Accountability NANCY WAMBUI F +254707559297 Ngwatanio ya TIST Finley Role Name Gender Phone Leader Magdalene Njeri F +254711480621 Co-Leader Jeremiah Thuita M +254713453179 Accountability Janet Kigwa M +254713241152 Ngwatanio ya TIST Boima Role Name Gender Phone Leader JOSPHAT GICHUKI M +2547010626800 Co-Leader Mary Muthoni F +254713453179 Accountability FRANCIS MAINA M +254740654171 Nituutunga muvea kwa utethyo na woni. Ingi nouneenanie na muthukumi wa ngwatanio yitu ula ni Esther Waithira - 071045984 I syitwa yakwa ni Sarah Kathambi Kimathi kuma ngwatanioni ya TIST Tharu - Meru county. Niwakakundi ketawa Makena, namba ya TIST ni 2009KE276. yila namanyie iulu wa TIST, kila kyambendeeisye muno ni nima ya kusuvia (Cf). Aimi angi aingi nimendeeiw’e ni uvandi wa miti, indi nyie nendeew’e ni kwika nima ya kusuvia nundu kamulunda kakwa nikanini muno kukua miti mingi. Ninavandie ominini naninikwatate vaita wayo. Kuma nambiia nima ya kusuvia (CF), ninikusiie wongeleku wa ngetha kuma kasioni kanini. Na myaka yakwa ila ni 64 ninonetwe nima yakusuvia indethya nundu tilasima niime kila vandu, nima yakusuvia yindaa wia munini. Nima ino ninonete yina ngetha nzeo nasianisya na nima ila ninaimaa vau tene, nundu onayila mbua nini liu wakwa wikaa nesa kwi wa atui makwa. Ninonete maima ma nima yakusuvia nimaiaa kimeu kw aivinda iasa. Ingi muthanga nduthingithangaw’a uimwa na kii nikiaa kimeu. Nienda uthuthya aimi ala angi ma TIST matate nima ino ya kusuvia. nima ino nikwingela ngetha na kutetheesya kukitana na nzaa. ethiwa wina muunda munene no ukwate vaita kwa kuta ngetha ila yaingiva. Komana na Sarah Kathambi Kimathi, Muimi ngumbau wa TIST wa nima ya kusuvia (CF). KIKAMBA VERSION 4 TIST kwiyumbania kuivatukundi tunini na kuaana vaita. 

K wa ivinda yingi, walanio wa TIST niwiyumbanitye kuiva vaita kwa tukundi tunini. Mwolooto witu ni kutetheesya tukundi tunini kuivwa. Walanio uu wina kuvitukithwa kwa kila kakundi nthini wa ngwatanio. Tuivingua kuvitukithwa, athukumi ma ngwatanio maile uthukuma ngwatanio imwe kwa ivinda yayo. Ngwatanio ino yaile ithwa yonthe 100%. Kuu nikwasya kila kakundi kaile ithiwa kekavitukithye kwa ivinda ya myai keenda mivitu. Miti yoothe ya ngwatanio ino yaile ethwa yeteele uvitukithw’a kwa viasala uyu. Kila kakundi kaile ithiwa na wiw’ano woo wa Greenhouse Gas wikiitwe saii namaka tuma vala maile. Tuendee na kwiyumbania kwa kuiva tukundi, nituseuvitye mosungia ma makulyo ala makulaw’a kaingi nikana tukundi tunini tuelewe kwa mituki iulu wa ndivi. Makulyo ala makulangaw’a kaingi tukundini:- 1. Nata aimi ala matemanga miti yoo maetae wasyo kwa aimi ala aingi mekalitye miti yoo? Muimi ula watemanga nuumiasya aimi ala angi me kikundini kimw nake vamwe na walanio w’onthe wa TIST, nundu kii kiolaa tani sya nzee itavisaa, utandithya munini, na ethiwa aimi ma kakundi kaa nimanakwatite ndivi aimi onthe vaita uioleka. Na walanio uyasya sula waw’o wa tani sya carbon ila iuawa na undu uu nuumiasya walanio wa TIST. 2. Ala maketha namasyoka avata miti ingi ni maile kuaiwa vaita? Yii, ni undu wa vata kuvanda miti ila yakethwa nikana kutungiia tani sya nzeve itavisaa na miti ila yongeleka. Onakau wiko museo nikwikalya miti ino yivo kwa ivinda ya myaka 30 nikana kwingela vaita kwa kila umwe. 3. Ni itina wa ivinda yiana ata yila aimi ala mena miti minini maile ikala mayambiia kuaiwa vaita? Aimi ala mena miti minini mambiaa kuaiwa vaita mitiyoo yaneneva kiasi kya kwambiia uvitukithw’a nundu vaita ni itina wa nzeve itavisaa kutewa vala mbesa ila manengiwe sya aluvasi syambaa utilwa na ila syathukumie/ ngalama. 

Aimi maaiawa vaita kwianana na nzeve itavisaa ila yii mitini ila menayo. 4. Ethiwa aimi nimakwatie vaita wa mwaka muthelu mwaka uyu nimeukwa vaita usu ingi? Vaita uaanawa kila mwaka. Vaita uyu wumaa viasalanina vaita wa kila mwaka. 5. Ethiwa miti ya muimi yaanangwa ni mutiuuko wa muthanga, mwaki kana uwau undu uu nuetae mathina kwa aimi ala ange na kwa ndivi yoo? nao ethiwa nimavanda ingi? Yii undu uu nuolaa nzeve itavisaa na kwoou tani ila itesawa kuoleka, nuseo kuvanda miti ingi na kutungiia ila myanangiku. KIKAMBA VERSION 5 6. Kuaana vaita nata? Na Kutalanawa ata? Aimi mavandaa miti - ngalama = Vaita, kwoou 70%ya vaita iendaa kwa muimi na 30% ya vaita ithi kwa Clean Air Action Corporation ala maungamie TIST, kunyaiikya TIST isioni ingi, kutetheesya kwova na kuta nzeve itavisaa. kuweta nesa ni kwasya: Ukwati - ngalama/ utumiku = vaita/ utandithyo. 7. Aimi mailaa kuaiwa vaita kwa nzia yiva? Aimi mavanda miti na yavitukithw’a methiaa maaila kuaiwa vaita. Yila twaseuvya vaita/ utandithyo aimi makwata 70% ya vaita na CAAC ikwata 30%.Aimi maendeea kwithiwa maile ukwata vaita uyu ethiwa nimekalya miti yoo kwa ivinda ya myaka 30. 8. Kakundi kanini katonya kwika utalo wa undu matonya kiaana ata? Kwandaia soma uvoo ula wi thini wa voucher yenyu ya ndivi na umanye ni tani siana ata na nimbesa siana ata kwa kila tani na utalo wa ndivi ila mwaiviwe mbee ta kakundi. Kwa nzia isu aimi nimatonya kutalana undu vaita woo mekuaana kwa kueenania mo kwa mo na kii kutetheeasya aimi kumya utwio wa kwaila kwa kakundi koo. 9. Niki vaita wa kuaana wavata nthini wa TIST? Vaita ni mbesa iseuvitw’e ni muimi, itetheeasya kuiva mathie, ta kuiva viisi wa sukulu, liu, ngua na maundu angi maingi kwoou ni undu wavata kwa muimi. Kuaiwa vaita nikwavata kambini wa CAAC nundu itetheeasya kuthathasya na kwiania TIST. 10. Ethiwa Muimi niwaketha miti yake, nutonya kuaiwa vaita? naethiwa ndatonya niki? Ndatonya kuaiwa vaita nundu vaita useuvaw’a kwa kuta tani sya nzeve itavisaa, kwoou ethwa nukethete vai kindu ukuta na ndena tani sya nzeve itavisaa kwoou ndena vaita vo. Kuketha miti kuumiasya aimi ala me ngwatanioni imwe nake. 11. Aimi nimeukwata ndivi ivindani yii ya gaka ka Covid-19? Yii, nitukwambiia kuiva aimi mituki undu vatonyeka. 12. Nuu ula ukwataa 30% ya vaita ula watiala? CAAC, nikana ikwate andu matonya ukwata TIST kwoko, kuiva ngalama ya kwiania na kuthathasya TIST, kutetheesya kwova nzeve itavisaa, ngalama ya kwikalya uvisi, kuiva athukumi na kila matumia na ngalama ingi mbingi. KIKAMBA VERSION 6 13. Kila kakundi kaiawa vaita wianene? Anyee, vaita ula mwaaiwa withiawa wianene na tani sya nzeve itavisaa ila munenganite kuma mitini yenyu. 14. Kuaana kwa vaita kwithiawa mala meana ata? Kila mwaka nikwithiawa kuaana vaita. 15. Ethiwa mithemba imwe ya miti niyaananga ni mbua kana mawiko ma mawithyululuko ila yatiala nivitukithaw’a? Yii. 16. Ethiwa mithemba ya miti yivo na niyikalite itatalwa na kusuviwa nitonya kuete kivathukanio kuaanani vaita? Yambiia kuvitukithw’a nitonya kuete wasyo? Yii. 

Kakundi kau kala kethiitwe kateumisuvia kwa ivinda ya myai 12 maitonya kuaiwa vaita. Itina wa miti ino kuvitukithw’a niiivaa tani ila yinasyo na kuivika. 17. Nitutonya unengane uvoo kwa tani vandu va miti ila yivo kikunini? Anyee. TIST ithukumaa na tukundi tuini na ti mundu umwe kwa miti. ila winayo. 18. Kuaana kwa vaita nikukuendeea kwa myaka 30? Yii. Ethiwa miti ikekalwa iteukethwa na vaita wa kuaana wa TIST ukeethiwa vo. 19. Muti umwe utonya kuma tani siana? na nita mbesa siana? Vaita wa muti wianenen na tani imwe ya nzeve itavisaa. Muti umwe waile ikala kwa ilungu ya myaka 30 nikana kunengane vaita wa tani imwe. Thooa wa nzeve itavisaa uendanasya na soko undu iilye. TIST nitete tani katikati wa ndola 3- 10 sya (USD) mbee wa ngalama. 20. Kutungiia wasyo wa tani mbau kuthukumaa ata? Wasyo wa tani sya nzeve itavisaa utungiiawa kwa kikundi kuvanda miti ingi.Angi matungiia wasyo uyu kwa kusuvia miti ila menayo mbaka ivituke wasyo. Kwa angi miti ila yaa yithiawa yi minini kwoou masuvia ila menayo. 21. Ikundi na miti ila itemiive ikaivwa? na ni indii? Yii nikuvwa, mituki undu vatonyekana. 22. Nutonya kuelesya vaita wa tani sya muti mbiitukithye na vaita ula utemuvitukithye? Vaita wa tani ula utemuvitukithye ni vaita ula wi mutini muthamba na matu na vaita muvitukithey nula muthiane na ukavitukithwa. Utethyo nuendeka We wi memba wa TIST kana musyai wa member kana musyai wa musyai wa memba wa TIST? Nukwenda uluka nthini wa Mwikalile wa kiumuinthi (Social Media) na kutwika umwe wa Newsletter Timu? Kana umwe wa aii makinanu na eki maitu mama masavu? Tuma valua wa ukulyo kwa charlesibeeee@tist.org Published by TIST-Kenya. Web: www.tist.org Email: martinweru@tist.org Tel: 0722 - 846 501 Boiman GOCC: Taking Higher Responsibility in protecting our Trees. Page 2 Meet Sarah Kathambi Kimathi, a TIST Conservation Farming Champion. Page 3 TIST Prepares to pay Small Groups Profit Sharing and Pre-payments. Page 4 Inside: Newsletter November 2021 Mazingira Bora TIST is an innovative, time - tested, afforestation program led by the participants. Not for sale www .tist.org Kipsigis Version Mkutano wa Nguzo ya Njuthine tarehe 25/10/2021. Mahudhurio 64 wanachama. Mkutano ujao utafanyika 29/11/2021. 

KIPSIGIS VERSION 2 B oiman GOCC Group of Cluster Council (GOCC) ko mi County nebo Nyandarua yenekitin ak taonitab Nyahururu. Kipjeijindosi ak County nebo Laikipia en murot-katam ak County nebo Nakuru en komostab cherongo. Kimi emet nemi barak neite mitaisiek 2698 en barakutab nyanchet. Kikinai akobo TIST en kenyitab 2012. Kin kokinoai noton, koonam temik kotuyo en Kurupisieik che Mengechen. En nguni, ketindoi Kilastaisiek somok (3) che choton ko cheisibu: 1) Kilastaitab Boiman TIST netindo kurupisiek 42 ak ketikik che kikiit cheite 102, 963. 2) Kilastaitab Finley TIST netindo kurupisiek 36 ketikik che kikiit cheite 73, 605. 3) Kilastaitab Ngano TIST netindo kurupisiek 51 ketikik che kikiit cheite 157, 052. Ketik che mi barak missing che kikomin temikiok che chang’ ko tarakonikab kipgaa (Red cedar), emtik, masaita, muchorui, mukeu aka alak che chang’. Ketik che mobo kipgaa che kikomin temik che chang’ ko boto cheporus, chesarur, sebesebe ak ketik chebo logoek kou ndimo, machungwa, pears, plums ak alak. Kiyoni kele koimutik cheu Waletab Itondab Emet ak Tiletab Osnosiek ko tuguk chesobu kolitu emotinwekiok. Kigere kele emenyon ko kokonaam koeiti maat. Kou noton ko kokonaam koyomyo oinosiek , ako itunote tiong’in che menngechen ak kaliang’ik en mbarenikiok. Chu ko bunu kaluletab ketik asikobiit ole keminchin bandek ak nganok. En kasari, ko mekotetoo itondab emet ako mokimuche kenai ako mo kitiengee. Kokegeer kele mokimuche ketestai keyai tuguk che kiyoe en betusiek che kibo taa ak kenyoru wolutik che teer.en korokut, ko kikenai kele Temisiet neboto ribsetab osnosiek ko oret ne kimuche kiisib.nyolu king’ol minseatb ketik ak minutik chebo kila asikimuch kenyorun amitwokik. Temik cheyoe kou niton ko nyoru kesutik che chang’. Kiimegee kora akobo tiletab ketik ne kokwo barak missing’. Kong’eten kin koger serikali tiletab ketik en osnosiekab boror, koonam tilikab ketik kobwonchi temik asikonyor ketik che tile. Ko amun tindo katiagnatet temindet agetugul en ketikyik, kegeere niton kou koimutiet ne uiy. Kigeere kele nyolu keyai kiy akobo noton, kobatetn mokincgen kele ne noton ne kimuche keyai. Kikinyoru kobwotutiet ak ketou kogeer ng’oliondonoton. Tuguk che nyolu kisuldaen en kurupinoton ko cheu cheisibu: 

1. Tun Kigeere ko ki yamatgee ye tun kakonai temindet agetugul komonutietab tiletab ketik ak kiit neimuche koyaak ak konai oleimuche kowehc Itondab emet. 2. Tun kigeere ko kiyamatgee ye tun kakokuyo membayat agetul nebo Kurupit Ne Mingin en Kilastaisiekiok kole ne neimuche koyaak yon kitil ketik ak ole imuche kowech temik alak chwebo TIST ak Mung’arenywan nebo Koristo. 3. Tun kigeere ko kiyamatgee ye tun ite komwa membayat agetugul nebo Kurupit ne Ming’in en Kiastaisiekiok kole, “Akuitosi nguni amune asikeriib ketik kosobcho kenyisiek chesire 30”. 4. Tun kigeere ko kiyamatgee ye tun mwa temindet agetugul en Kurupit Ne Ming’in en Kilastaisiekiok kole, “Akuitosi nguni ole amuche akess ketikyuk (kebebertab 5 en 100 en ketik tugul chebo Kurupisiekyok yon kakoit kenyisiek chesire 10) ak atestai en mung’aretab koristo”. Kurupinoton komi kandoik 15 chebunu Kilastaisiek 3 chebo GOCC nenyo. Kitoche kereng’wong’ ak kobotutik chebo ole kimuche ketunen en Tuguk che konech keyamagen. Cheisibu ko kandoik chebo Kilastaisiekiok ak ole kinyorundo. This Taskforce is composed of 15 Leaders from all the Three (3) Clusters forming our GOCC. We welcome your ideas, suggestions on how we can accomplish our Conditions of Satisfaction (COS). The following are Leaders of our Clusters and their Contacts. Boiman GOCC: Ibetab kokwoutikab barak chebo ribetab ketikiok. KIPSIGIS VERSION 3 Sara en mbarenyin nebo temisietab ribetab emet. Kilastaitab TIST nebo Ngano Boisiet Kainet Chi ne Simoit Kandoindet TERESIA WANGUI Kwondo +254728897825 Toretindetab kandoindet JULIUS MWANGI Kwondo +254721413715 Nebo walutik NANCY WAMBUI Kwondo +254707559297 Kilastaitab TIST nebo Finley Boisiet Kainet Chi ne Simoit Kandoindet Magdalene Njeri Kwondo +254711480621 Toretindetab kandoindet Jeremiah Thuita Murenik +254713453179 Nebo walutik Janet Kigwa Murenik +254713241152 Kilastaitab TIST nebo Boiman Boisiet Kainet Chi ne Simoit Kandoindet JOSPHAT GICHUKI Murenik +2547010626800 Toretindetab kandoindet Mary Muthoni Kwondo +254713453179 Nebo walutik FRANCIS MAINA Murenik +254740654171 Kitoche ak keboiboienchini toreteng’wong’ ak kereng’wong’. Omuche kora onyoru Kiboitiotab Kilasta, Esther Waithira en simoit 0701045984 K ainenyun ko Kathambi Kimathi kobunKilastaitab Tharu en County nebo Meru. Kurupit ne Ming’in nebo Makena nebo TIST ne namba ko 2009KE276 ko kurupinyun Kiin anai akobo TIST,

 ko kiit ne kinaman metit missing ko temisietab ribeetab emet. Temika alak che chang’ ko kimach minsetab ketik, kobaten anee ko kiamach ayai minsetab ribeetab emet. Mbarenyun ko ming’in ako mamuche amin ketik che chang’. Kimin ketik che tutigin ako anyorchinigee kelchin en choton. Kong’eten kiin anam temisietab ribeetab emet, ko kianyoru kesutikj che chang’ en mbarenyun ne ming’in. en kenyisiekyuk (atinye kenyisiek 64), agree temisietab ribetab emet ko nyumnyum missing’ amun mateme mbarenyun. Temisietab ribetab emet ko mokikilchingee missing’. Kesutik ko chang’ missing’ ingegerchin ak temisiet nobo kila. Agot yon momi ropta neo, ko chang’ kesutikyuk kosir temik alak che kirupe gee. 

Kiageer ale keringonikab temsietab ribeetab emet ko konori beek che chang’ missing’ en kasarta ne koi. Kora ko amun mokitwoitwoe ng’ung’unyek kokochin noton ng’ung’unyek kosich beek che chang’. Amache acheer temika alak chebo TIST alenchi koyomta temisietab ribeetab emet. Noton kokonu kesutik che chang’ ako istoi rubeet.Angot itindoi mbaret neo, ko imuche ialda alak ak inyoru meleweek che chang’. Otuyen ak Sarah Kathambi Kimathi, Nyiganetab Temisietab Ribeetab Emeet nebo TIST. KIPSIGIS VERSION 4 Chopchingee TIST kolibonchi Kurupisiek Che Mengechen Keberwekab Melekwek. K ora, kotete Tetutietab TIST libanet age nebo melekwek koityi kurupisiek che mengenchen. Tokyinetab gee nenyon ko kimuch kelibonchin Kurupisiek che Mengechen che chang’ angot komukak. Bongonutiet ko kiit kurupit agetugul ne ming’in.yon kiyote koitet, ko kiboitinikab kurupisiek kemoche kobois en kurupit agenge kityo en kasarta agenge. Kurupinito ko nyolu konyor koitet neite 100%. Ni koboru kele nyolu ko kikiit kurupit agetugul en arawek 9 che kikosirto. Timwek tugul en kurupit ko nyolu ko kikiteteisi asi konyor libanetab koristo. Kurupit agetugul ne Ming’in ko nyolu ko kikonde seii koyonchinetab Greenhouse gas ak kiyogto. Yon kitete keliban Kurupisiek che Mengechen, ko koketou Teputik Chekitepe en Abokora [Frequently Asked Questions (FAQ)] asi komuch kotoret Kurupisiek Che Mengechen kokuyo akobo libanet ak olewendito komye. Teebutik Che Teebe En Abokora Kurupisiek Mengechen 1. Teebutiet:Tinyto ano temik che tile ketik temik che ripe che chuak? Temindet ne ilule ketik kokachin asenet temik alak ak TIST komugul, amun niton kochuchuche tanisiekab koristo, so kochuchuche oliet, ago ni kekerchindos ak chepkondok che kikakelibonchi kurupisisek che mengechen, ako niton kotile chepkondok che kikonu en melekwek che kipjee. Kou noton kobeete tetutiet kondit amun tanisiekab koristo cheole oolik komekotoogu ago niton ko ng’eme itondab TIST missing’. 2. Teebutiet: Imuche kosich melekwek temik che tile ak komine kora? Ee uu noton, bo komonut keweek koristo ne kokibeet ak kentor alak che chan’g en timwechoton. 

Nganda unoton, orani mie missing’ ko kerrib osnet kotestai en kasartab kenyisiek 30 komugul si komuch konyor chi tugul melekweek. 3. Teebutiet: Kasarta ainoon ne nyoru temik chetindo ketik che mengechen melekweek? Temik che tindo ketik che mengechen konyoru melekweek yon kakoegitu ketikchuak, ako ka kiit.Melekweek ko olietab koristo yon kakeisto chepkondok che kikakisip keliban en taa ak keisto tuguk che kikoboisien kurupit ne ming’in.Kipjechin temindet melekweek kotienge koristo netindo ketikchik. 4. Teebutiet: Imuche konyor melelkweek temik en kenyini yon kikonyor en kenyit ne kosirto ii? Kipjee melekweek en kenyit agetugul.en kenyit agetugul, ko melekwek ko bunu melkweek chebo kenyinoton. 5. Teebutiet? Angot kong’em ketikab temindet ng’isiogeneet/maat/miondo, komuche kowech inoniton osnet ne mang’emak en aldaetab koristoi? Ee unoton, ng’emokse libanetab koristo amun ichuchuche koitet ab ketik ak en missing’ ko tanisiekab koristo. Bo komonut keminketik alak asi kenyor tanisiekab koristo kora. KIPSIGIS VERSION 5 6. Question: What is the profit sharing? How is it calculated? Alietab tanisiekab koristo keisto garamet nekikeboisien kenyoru melekweek, kou noton ko 70% en melwkeek kobendi temik ak 30% en melekweek ko bendi loleetab Kompunit nebo Tililindab Koristo (Clean Air Action Corporation) noton ko toreti TIST, taunetab emotinwek che lelach, ako noton ko chobe “Rotutik” chebo koristo. - Ngemwa komie: Kesutik – garamosiek = Melekweek. 7. Teebutiet: Imuche konyorundo ano temik pjeutikab melekweek? Mine temik ketik ak kokoito kiit asikonyor pjeutikab melekweek. Yon kakinyor melekweek, kiochin temik 70% chebo melekweekchoton ak koib CAAC 30% chebo melekweek.Tesetai konyoru temik melekweek en kenyit agetugul angot korip ketik en kenyisiek 30. 8. Teebutiet: Imuche konaita ano Kurupit ne Ming’in melekweek che nyoru? Kaikai somanchige en barwet asinai tanisiek cheitinye, chepkondok en tanit agetugul, ak chepkondok tugul che kisipkelipojnin Kuruping’ung’ ne Ming’in.kurupit agetugul ne Ming’in ko ng’ololen olepjeito melekweek, ako niton ko toreti temik an tiletab ng’alek en koyonchinetab tetutikab kurupit ne mingin. 9. Teebutiet: Amune asikobo komonutiet pjeetab melekweek en TIST? Melekweek ko chepkondok che nyoru temik, choton ko toreti en lipanet ab sukul, amitwokok, nguroik, ak alak. So no kobo komonutiet en temik.Pjeetab melekweek k obo komonut en Kampunit nebo Tilindab Koristo amun toreti tetutuiet en tesetab temik kochang’a. 10. Teebutiet: 

Nda kesse ketik temik, ingwany ko tos atkonyorchinge pjeutikab melekweeki? Angot ko achicha, ko amu nee? Achicha, amun melekweek kenyoru yon kakialda koristo, so ingekess ketik ko momi aldaet nebo koristo so ko momi mekekweek. Kessisietab ketik kokochin asenet temik che tesetai en tetutiet. 11. Teebutiet: Tun nyoru temik lipanetab taa yon Covid-19? Ee, unoton.Tu kinoome keliponchini temik en konegit. 12. Teebutiet: Ng’oo nenyorchinge 30% cheng’etu en melekweek? CAAC, ako ni ko kure biik konde rapisiek TIST, ako toreti en lipanetab boisionik chebo bandab tta en TIST, toreti en rotutikab koristo, kabaraitet, tuguk chekiboisien en ofis, melekweekab kiboitinik ak chekiwekineen chepkondok cheboisien kiboitinik ak alak che chang’. 13. Teebutiet: Nyorchinge kurupit agetugul ne ming’in pjeutikab melwkeek che kergei? Achicha.Melekweek chenyoru kotiengee kiit neteen tanisiekab koristo che kokinyor en ketikab kurupit agetugul. KIPSIGIS VERSION 6 14. Teebutiet: Au ole kenyoru pjeutikab melekweek? Kinyoru pjeutikab melekweek en kenyit agetugul. 15. Teebutiet: Angot kowekok osnet en amuneisiek chebo ng’wong (che makoyae chito) ko tos ng’em ikoi? Ee, u noton. 16. Teebutiet: Nda mi osnet ako tomo kilelit ko tos twa pjeutikab melekweek i? 

yon kakilelit ko tos kibeet tanisiek en kasaraton i? Ee. Kurupisiek che mengechen che tomo kilelit en arawek 12 ko monyorchinge pjeutikab melekweek. Yon kakiit osnet ko nyoru tanisiek tugul en korurugutiet ako nyoru lipanenetab melekweek. 17. Teebutiet: Kimuche kikoiten logoiwek kobun timwokik nekata kurupit i? Achicha. TIST ko boisie ak Kurupisiek che Mengechen amo en biik en timwokik. 18. Teebutiet: Tun tesetai pjeutikab melekweekab koristo en kenyisiek 30 i? Ee. Koten keripe ketik kosobcho ak konyoru TIST melekweek che pjeito. 19. Teebutiet: Tiana koristo ne imuche ketit konyor? Tiana olietab choton? Ketit komuche konem koristo nesire tanit agenge.Nyolu kerip ketik kenyisie 30 asi kenyor melekweek che chang’ en koristo. Olietab koristo ko tienge siretab ng’wony. TIST ko kikwalda tanisiek kong’eteen dolaisiek 3 akoi 10 kotomo ketil che kokiboisien. 20. Teebutiet: Boisioito ano tanisiek che kokiweek? Tanisiek che kikopetyo konyoru kutupit ne ming’in yon kamin ketik che lelach. Alak komuche korip ketik chesobtos ak kobakach kosir tansiek che kikobetyo. En alak komuche korut icheken amun tanisiek che kikobetyo ko tutikin ako rutu ketik en oret ne mie. 21. Teebutiet: Tun imche kelipan kurupisiek che kimakilipan ak osnosiek/timwek?

 Au yoton. Ee. En ko mo loo. 22. Teebutiet: Imuche iororu koristo ne kigechikil ak ne kikonu i? Koristo ne kikonu ko koristo ne tindo ketit anan ko che tindo en temenik. Koristo ne kikechikil ko koristo ne kikegeer ak koyan chigilik. Msaada Unatakikana. Je! Wewe ni mwanachama wa TIST au wazazi wako au mababu wako, mwanachama wa TIST? Je! Ungependa kujiunga na TIST yetu ya media ya kijamii na Timu ya Jarida? Au Timu yetu ya Akaunti? Tuma maombi yako kwa: charlesibeeee@tist.org